„Kui sarmil, glamuuril ja moodsal naiselikkusel on üleüldse Eestis nimi, siis on see Kaisa Ling. Ja tema Thing. Vastupanu on mõttetu, soovitan anduda.“ – Vilja Kiisler

„Kaisa Ling Thing – vanainimese Nublu“ – Aapo Ilves

„Karlova pargi Amy Winehouse“ – Genka

A-pool

  1. „Joodikuid“ muusika: Kaisa Ling Thing
  2. „Kuul rauas“ muusika: Ling, Ilves
  3. „Ise tehtud, hästi tehtud“ muusika: Ling
  4. „Räbala puiestee“ muusika: Ling, Toomel
  5. „Valge naine laulab bluusi“ muusika: Ling

B-pool

  1. „Rõõmsalt lastetu“ muusika: Ling, Allkivi
  2. „See naine“ muusika: Ling
  3. „Tädi Vilma“ muusika: Ling
  4. „Leskede kantri“ muusika: Ling
  5. „Läänemure lained“ muusika: Kaisa Ling Thing

Joodikuid

tekst: Kaisa Ling

Karnevaal, tants ja trall, on kapell ja neil on marakad!
Trullallaa, pühapäev, tingel-tangel, ehk ka pillerkaar?
Oh, purjutajaid jumal hoiab, kuid neid vähe hoiatab…

Kas ehk švips, napsine, tuurid peal või vähe auru all,
jommispäi, võtune, kilk on peas või täis kui tarakan –
purjutajaid jumal hoiab, kuid neid vilkalt hoiatab.

Pessimism, karm konflikt, hingetusk ja eluväsimus,
depressioon, vägivald, ängistus ja öömust masendus.
Purjutajaid jumal hoiab kuni kehtib garantii…
Purjutajaid jumal hoiab kuni kehtib garantii!

Kuul rauas

tekst: Aapo Ilves

Vaiksel kõrvaltänaval on auto kummuli,
inimesed arvavad, et juhtus avarii,
aga pole tabanud siin õnnetus või oht,
see on lihtsalt väga mõnus lösutamiskoht.

Ei pea ju olema kuul rauas kogu aeg
ja põhjas gaas,
on palju kavalam, kui ajati
sa aja hoopis hoiad maas
ja ennast ka,
sest hea on lebada!

Kas maanteekraavis keegi propageerib joomarlust?
Ära usu, ta installib tähtsat värskendust!
Lülitada välja ennast korra kuus on hea,
24/7 üldse töötama ei pea!

Ei pea ju…

Kui sa tormad nagu hull,
pea sees kinnisvaramull,
komakohad, kuues null,
midagi on paigast sul küll
siis!

Ei pea ju..

Ise tehtud, hästi tehtud

tekst: Kaisa Ling

Käib ringi katke koledaid
ja põntsu saab me elu intiim –
sotsiaalselt distantseeritule
ainsaks pääseteeks saab käsikiim.
Kui tabab meid pandeemia
ma tahaks olla muumia,
on üksi hauakambris nahistada lust!

Võib eeldada, et ühel hetkel
vaenulikuks muutub režiim –
ta olgu tänatud, et vee
ja leiva peal meid aitab käsikiim!
Retsidivist on olla hea
ja iga pisisuli teab,
et pole hullu kah, kui ootab ees meid türm!

Teil meelest minna vahel võib,
ei seisa ma ju üksinda siin –
ka meie armsal Peebul vahel
ainsaks pääseteeks saab käsikiim.
Orkestrit kuigi eelistan,
siis las ta täna soolotab!
Nüüd näha saab, on’s tal see kidrameeste kihk!

Me esiemad näinud sõdu,
katke, okupatsioonisid.
Sa usu, vahel meie mammasidki
avitas vaid käsikiim!
Va klikiaeg küll häda tõi,
kuid miski siiski selgeks sai
ja nüüd me teame, mida nõuab kriisikord!

Räbala puiestee

tekst: Kaisa Ling

Kas sa nägid eile teisepere Anni,
kuivõrd vaevatud ja väsinud ta oli?
Aga mis sa ootad sedasorti mannilt,
kes ju oma laste isasid ei vali?

Räbala puiesteel
on kõik lapsed läinud käest,
eks nad on poole pealt kukkunud koolidest,
luuserid kõik ja tööl nad ei käi,
aiva viilivad sõjaväest.

Paelaga kaelas on emakse hing,
töötab poes või kas oli ta lind…
No mida sa ootadki neist seal
Räbala puiesteel?

Räbala puiesteelt
kui kord pääsema ta peaks,
eks ta siis armub ja teeb vast karjääri,
liha ei söö, protestidel käib,
aiva populiste-vennikesi neab.

Siiski ta pelgab, et ehk ühel ööl
tõukab keegi ta nurka
või lööb…
Palun väga, siin see on –
Räbala puiestee!

Valge naine laulab bluusi

tekst: Kaisa Ling

Kui on nii kole mees teil, naised,
annab kuldaväärt eeskuju missis Hazel.
Vapralt hööritamas puusi,
valge naine laulab bluusi!

Kui sa istud üksi tunnustuse, tööta,
olgu sangariks sul kavalpea Alberta.
Vapralt hööritamas puusi,
valge naine laulab bluusi!

Kui sa oled väsind rassipingestressist,
kuula ruttu mõni vinge pala Bessie’lt.
Vapralt hööritamas puusi,
valge naine laulab bluusi!

Ja siis on Ma…

Valge naine laulab bluusi, valge naine laulab bluusi,
valge naine laulab bluusi!
vapralt hööritamas puusi,
valge naine laulab bluusi!

Rõõmsalt lastetu

tekst: Kaisa Ling / Aapo Ilves

Siin teie ees on see naine,
kel on üks teatud probleem:
ei taha vastutust, ihkab vaid lastetust.
Oh, oleks ometi ma mees!

Kardan ma üksindust siiski
ja mulle öeldakse – „friik!”.
Naabrimutt hurjutab, rahvas pead vangutab,
kuid toetab mind süvariik!

Maailmas rahvast on hulgim
ja kriitilised on me lood.
Kas nende kahtluste kiuste
ma sigima peaksin kui loom?

Ei ole argipäevad minu majas hallid
ja ei mind vaheajad kohuta.
Kuigi mingid põnnid on ka mulle kallid,
ei ole pooldumine mitte ohuta!
Aina midagi ma peaksin siis ju pesema
ja üksiolemise peale kurvalt kusema.
Olen õnnekarikasse mina kastetud,
sest olen rõõmsalt lastetu!

Ei ole argipäevad minu majas hallid,
ei mind vaheajad kohuta.
Kuigi mingid põnnid on ka mulle kallid,
ei ole pooldumine mitte ohuta!
Ma ütlen, ühekordseid mähkmeid pole kahjuks võimalik veel komposteerida.
Ja kogu aeg peab mõtlema, et vaktsineerida või mitte vaktsineerida.
Olen õnnekarikasse mina kastetud,
sest olen rõõmsalt lastetu!
Jah, olen rõõmsalt lastetu!
Ma olen rõõmsalt lastetu!

See naine

tekst: Aapo Ilves

Võib olla kleit mu seljas
küll teise ringi poest,
kuid küll sa näed, nui neljaks,
ma kannan selle moeks
ja igal juhul vinge
mul ju püsib garderoob,
mis sest, et pole üldse
ma tegelikult snoob,

vaid olen see naine,
kes rõivastest ei pea,
sest Eeva moodi elada
on südamele hea.
Ei huvita mind norm
las loomulik on vorm.
Mu ihu on mu munder,
mu nahk on univorm,

sest olen see naine,
kes rõivastest ei üldse pea.

Kui pakane on käre,
siis leida tuleb ruum,
kus heita hilbud seljast,
küll süda püsib kuum,
pealaeni jalalabadest
las vabana läeb tee,
võib kübar pähe jääda,
on klassika ju see.

Ma olen see naine,
kes rõivastest ei pea,
sest Eeva moodi elada
on südamele hea.
Ei huvita mind norm,
las loomulik on vorm.
Mu ihu on mu munder,
mu nahk on univorm,

sest olen see naine,
kes rõivastest ei üldse pea.

Tädi Vilma

tekst: Kaisa Ling

Minu tädi Vilma
on nõnda noobel ja peen –
säärase maadami kõrval on argidaam plass.

Olgugi et Vilma
pensionär on juba ammuilma,
ustavalt ikka käib tööpostil äripäeval heal –
tuleb teenindada kundesid, sest

mu tädi Vilma töötab vorstipoes,
kavalerid leti peal reas.
Ja kuigi kihlad on korvi kõik läind
ikka loodavad, et ükskord neil veab.

Kuid minu teada aastat kakskend viis
mu armas tädi üldse liha ei söö.
Ei ta hooli singist, ei vasikapraest,
ta kiisu ei pea miniviinereist!
Oo ei! Ei ihka Vilma kiisu viinereid!

Mu tädi Vilma ostab teisest poest –
„Tädi Asta Vegetaarassortii”,
kus leidub vilju muinasjutulis-häid,
mille lõhn vaid meelemõistuse viib!

Kui Asta köögis toimub randevuu,
on tulel jumalikud lihata road,
ja kuniks keevad tuhlid ja podiseb peet,
nad teineteise vastu liibuvad.
Oo jaa! Nad hõrguks tantsuks kokku liibuvad!

Oh teineteise vastu naalduvaid
ja miniviineritest keelduvaid,
neid noobleid tädivegetaarlaseid!

Leskede kantri

sõnad: Kaisa Ling

Kallis sõber, sind leinan ma.
Ei teagi, kas jaksan enam rohkem leinata.
Küla peiesid peab,
räägitakse siin sinust ainult head.
Järsku mind jahmatab nukker stseen:
su lesk seal päevikutest lõket teeb.
Ei taha pidada neid, kui armastus suur juba kirja sai.

Ma tean ju, et siis, kui valu on tahenend
ja üürike rõõm suisa ilmutanud end,
vahel vargsi sind ta neab,
lorilugusid sinust ta vaid teab.
Kuid praegu me ees on vaid nukker stseen:
su lesk seal päevikutest lõket teeb.
Milleks pidada neid, kui armastus suur juba kirja sai?

Sai kirja, kuis nägite koos vaeva
ja seegi, et veetsite koos ebamaiseid öid,
mis tõusevad sinise suitsuna taevasse,
et lesk oleks ainus, kes neid mäletada võib.

Kuid praegu on siiski vaid nukker stseen,
su lesk seal päevikutest lõket teeb –
ei taha pidada neid, kui armastus suur juba kirja sai.

Rohi rindu ehk Läänemure lained

tekst: Aapo Ilves

Seal, kus läänemure lained
löövad lokku üle pea,
sa tõmba rohi rindu,
küllap hingel hakkab hea.

Hei, kelner, juurde kalla,
kallis rahvas, kaasa joo!
Kõik mured tallab
tantsiv laua peal matroon!

Kui on rikki läinud peegel
ja sul surub miski sees,
pole auru välja lasta
üksi meeste privileeg.

Sa säti ennast lille,
tulipunaseks tee suu,
las igas kõrtsis kindel
kõlab üle linna bluus.

Seal, kus läänemure lained
löövad lokku üle pea,
sa tõmba rohi rindu,
küllap hingel hakkab hea.

Hei, kelner, juurde kalla
kallis rahvas, kaasa joo!
Kõik mured tallab
tantsiv laua peal matroon!

On elus palju muud ju,
kui nõudepesu vaid
ja midagi on puudu
suisa kuid ja nädalaid.

Sa enda seljast kalla
siis kõik lollid kodutööd
ning mantlihõlmad valla
lehvi linna läbi öö.

Seal, kus läänemure lained…

Tegijad

Kaisa Ling Thing – Kaisa Ling vokaalil, Rene Paul klaveril, Argo Toomel kontrabassil ja Peep Kallas trummidel.

Tseremooniameister – Dan Renwick (1).

Jason Hunter trompetil (1, 3, 5 ja 7), Siim Aimla klarnetil (3, 6, 7) ja baritonsaksofonil (1, 5) ning Sten Valdmaa tromboonil (1, 3, 5 ja 7).

Vilho Meier kitarril (4, 10).

Urve Voitk akordionil (6).

Titoks ja Ara Yaralyan (8) – Jaanis Kill kitarril, Kristjan Rudanovski viiulil ja Ara Yaralyan kontrabassil.

Tõnu Timm pedal steel’il (9).

Produtseerida aitas Jason Hunter.

Kõik palad peale „Tädi Vilma“ (8) on salvestanud Vilho Meier Raplas Susi stuudios.

„Vilma“ salvestas Peeter Salmela Tallinnas.

Kokku mängis Vilho Meier Tartus Slim Music stuudios.

Masterdas Janek Kivi Heliala stuudios.

Kunstnik ja kujundaja Paula Pakk.

Plaadi tootis Vinyl Plant Tartus.